Illarionov: vastasseisule Venemaaga pole mittesõjalist lahendust

"Ma kordan, mittesõjalist lahendust ei ole," ütles Illarionov, kes praegu on USA Cato instituudi vanemteadur.

Illarionov osales diskussioonis, mis üritas lahti mõtestada Venemaa presidendi Vladimir Putini maailmavaadet ning lääneriikide arusaamist Putini isiksusest ja motiividest.

Illarionovi sõnul on Putin oma sammud pikalt ette planeerinud ja erinevate ekspertidega - nii sõjaliste kui majanduslikega - läbi arutanud, lääs ei ole lihtsalt piisava tähelepanuga kuulanud, mida Putin räägib. Nii ei oleks ka Ukraina ja Krimmi sündmused tulnud mingi üllatusena.  Illarionovi väitel polnud need mingi improvisatsioon -  ettevalmistused algasid juba vähemalt 10-11 aastat varem.

Putinit iseloomustab Illarionovi sõnul pikk planeerimine  ja  strateegiline kannatlikkus - ta on valmis ära ootama õige hetke, et oma manööver teha. Võimekas mängija, mängur, kes suudab mitmed kaardid - nii majanduse, sõjalise, terrorismi, desinformatsiooni -  korraga mängus hoida.

Illarionov väidab, et Putin tahab tagasi Jalta ja Potsdami konverentside järgset suurriikide mõjusfääride maailma. Selle mõistmiseks soovitab ta lugeda Putini 24. oktoobril 2014 Sotšis peetud nn Valdai kõnet. Seal on selge pakkumine USA presidendile Barack Obamale - jagame maailma ära.

Illarionov tõmbas paralleele 1939. aastaga, mil Saksamaa toonane kantsler Adolf Hitler tegi Suurbritannia peaministrile Neville Chamberlainile samuti ettepaneku mõjusfäärid ära jagada.

Illarionovi sõnul nõuab Putin Venemaa võrdset kohtlemist ja tahab "mängida" n.ö suurte poistega, USA ja Euroopas eelkõige Saksamaaga. Väikeste riikide suveräänsust ta ignoreerib.

Putini puhul läänevastasusest rääkides tuleb teha vahet - Putini jaoks vastanduvad anglosaksi maailm pluss Balti riigid, kellega kompromissid pole võimalikud ja kellest tuleb jagu saada. Teisalt on aga kontinentaalsed riigid nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, kellega kompromiss on saavutatav ning kes ajapikku isegi liitlasteks võivad saada.

Venemaa paneb tänavu suurt rõhku 9. mai tähistamisele. Mis saab edasi? "Uus sõda," ütles Illarionov, viidates Venemaa sõjaliste kulutuste järsule kasvule. "See ei ole Debaltsevo jaoks," ütles endine nõunik viitega Ukrainas Minski relvarahuleppe sõlmimise järel separatistide kätte langenud raudteejaamale. "See on tõsisema kampaania jaoks."

Illarionovi sõnul vajab lääs Venemaa suhtes ulatuslikumat strateegiat kui on praegu Ukraina abistamine ja  Balti riikide kindlustunde suurendamine. "Pikaajaline siht peab olema demokraatlik Venemaa," ütles Illarionov.